fredag 18 augusti 2017

Buorre ođđa jahki 2015!

Sámedikki ságadoalli Stefan Mikaelssona ođđajagisáhka.

Boares jahki lea dál nohkan ja mis lea ođđa jahki ovddabealde. Ođđa vejolašvuođat ja eavttut muhto maiddái beaivvit maid eat vuos dovdda. Maid buktá dát ođđa jahki midjiide? Vejolašvuođaid ja hástalusaid dehe geahččalemiid ja váikkuhusaid? Jurdagat jorret davviguovllu idjaseavdnjadis. Vaikko beaivejorggáldat lea juo leamaš de eai leat beaivvit vel guhkkon go mottiin minuvttain. Govt boahtá máilmmimárkan váikkuhit min árgabeaivvi ođđa jagis? Oljohaddi gáhččá, ja nu dahket maid minerála- ja málbmahattit.

Dál leat buorit eavttut nuppástuhttimii, ja nuppástuhttima berre leat vejolaš einnostit ja dat berre leat buoret guvlui. Ovdánahttinekonomiija ovddasteddjiin galggašii leat luohttámuš ahte buvttadeapmi lassána ja vuoittut lassánit. Muhto biebmobuvttadeapmi Árktalaš guovlluin orru unnume, ja danne joatkašuvvá guhkilmas treanda. Dát lea stuora kontrástan dasa maid riikkaidgaskasaš servodat ieš lea mearridan, ovdamearkka dihte mearriduvvon milleniumulbmiliid ektui mat galggaše ollašuhttot 2015 mielde. Bajimus ulbmil dain lea jávkadit nealggi ja geafivuođa.

Vaikko dát ii oro čuohcame oktiige min guovlluin de lea goitge mis ovddasvástádus buvttadit alcceseamet nu olu báikkálaš biebmogálvvuid ahte eat dárbbaš sisafievrridit biebmogálvvuid iežá riikkain guhkkin eret. Sámi gievkkana báikkálaš ekologalaš biebmoávdnasat leat min iežamet herskkot. Makkár árvvu bidjat mii iežamet biebmogálvvuide? Makkár vuođuin doahttaluvvo sámi kultuvra – ja min hálddašeapmi dain resurssain maid eanetlogu servodat dárbbaša?

Jåhkåmåhkke- dálvemárkanat álget guovvamánu vuosttaš gaskavahkku. Dán jagi fáddá márkaniin lea ”girjáivuohta”. Ii leat vejolaš garvit duohtavuođa das ahte  sámi kultuvra ja sámi našuvdna buktá girjáivuođa ja valljivuođa daidda našunálastáhtaide mat leat háddjen Sámi. Dat mii dávjá vajálduvvo lea ahte mii dáhttut ealli kultuvra mii ieš beassá válljet geainnuidis ja ovdanbuktimiid. 8322 sápmelačča leat eaktodáhtus čálihan iežaset Sámedikki jienastuslohkui ovdal ovddit sámediggeválggaid. Dat eaktu mii lea eanemus mearkkašahtti lea čielga subjektiiva bealli, namalassii ahte olmmoš ieš atná iežas sápmelažžan. Seamma deaŧalaš lea ahte beassat orrut árbevirolaš sámi guovlluin ja ahte stáhtalahttuvuohta ii galgga leat mearrideaddjin. Boahtteáiggi oktasaš sámedikki galget njealji riikka sápmelaččat vuođđudit.

Lea leamaš buorre skábma ja unnán muohta, ja danne soaitá šaddat maŋŋi giđđa. Go boazu lea ceavzán guhkes sevdnjes skápma ja dálvvi de dat dárbbaša beaivvádaga mii addá vuoimmi. Appelsiinna návddašit dollagáttis addá olbmui buori giđđadovddu. Govt boahtá globála liegganeapmi ja dálkkádatrievdan váikkuhit eallimiiddámet ja kultuvrramet? Orru dál juo dovdome ahte dat mii lea dahkkon lea ilá unnán ja ilá maŋŋit dahkkon. Diehtit ahte dieđalaš gávdnosat main lea čuđiid miel jagiid statistihkka vuođđun čájehit: globála liegganeapmi Árktalaš guovlluin gos mii orrut dáhpáhuvvá beali jođáneappot go iežá guovlluin.

Seamme riikkat mat vuosttaldit ILO-160 ratifiserema gohcet maiddái vuoiggalaš juogadeami ja konsumpšuvnna visot eatnama olbmuid ovddas. Dán perspektiivvas oaidnit ahte árbemáhtus sáhttá leat stuora mearkkašupmi. Álgoálbmogiin lea dávjá nanu árbemáhttu, ja nu lea maiddái ovttaskas sámiin. Lea mávssolaš bisuhit dan vai dat ii jávkka liikka jođánit go ruvkefitnodagaid oasusvuoittut leat jávkan maŋemus jagi. Eananriggodagaid sáhttá vaikko gii váldit muhto eai gallis sáhte atnit ja oamastit sámi kultuvrra. Sámediggi galggašii lágidit eanet nu gohčoduvvon boahtteáiggisemináraid maidda ovttaskas válljejeaddjit sáhtáše searvat.

Boahtteáigi lea erenoamáš deaŧalaš dannego doppe mii galgat eallit eallimiiddámet. Mu sávaldat 2015:s lea ahte dat šattašii olahusjahkin midjiide sámiide, ja ahte beasašeimmet muittašit dan earenoamáš muorjás, guollás, rássás, miessás ja urtás jahkin. Bures boahtin gávnnademiide bálgáid nalde, guollejávregáttis, miessemearkungárddis, mánoheabis násteálmmi vuolde, ja Sámedikki dievasčoahkkimis.

Mån sávav didjij vuorbális ådå jagev! Mun sávan didjiide lihkolaš ođđa jagi!

Stefan Mikaelsson
Sámedikke åvddåulmusj

© Sametinget 2017
Uppdaterad: 2015-01-07

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

 

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter under regeringen.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90, 981 22 GIRON/KIRUNA
Besök: Adolf Hedinsvägen 58
Tel 0980-780 30, Fax 0980-780 31

Kontaktformulär

Öppettider:
Mån-Fre 08:30--12:00, 13:00--16.00
Sommartid:
Mån-Fre 08:30--12:00

Följ Sametinget

MenyPress
MenyPress
På sametinget.dev.imcode.com använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?