vinterbild med tältkåta och mycket snö

Sámi ealáhusat

Sámi ealáhuseallin lea nana čanastagat sámi kultuvrii. Árbevirolaš ealáhusat leat earret eará boazodoallu, bivdu, guolásteapmi ja duodji (duodji ja dáiddaduodji). Ođđa ealáhusat leat ovdamearkka dihte sámi biebmobuvttadeapmi, sámi mátkeealáhusat, dulkonbálvalusat, musihkka- ja mediabuvttadeapmi.

Báikegottealáhusat

Sámit barget dán áigge eanaš báikegotte ealáhusain, mat doaimmahuvvojit davvi osiin Ruoŧas, dávjá lotnalasealáhussan, dávjá lassi ealáhussan.

Vásáhusaid ja fálaldagaid dáfus leat Ruoŧa Sámis ollu ovdamunit eará guovlluid ja riikkaid ektui. Doppe besset buohkat geavahit mehciid, seammás lea vejolašvuohta geavahit dan nu ahte dat ii gola. Ruoŧa Sámis leat erenoamáš meahcit, jávrrit ja várit.

Erenoamáš vuođđoávdnasat

Sámi kultuvra, luondu ja eallit leat Sámi servodaga ovdamunit. Dáppe leat erenoamáš vuođđoávdnasat ja kultuvra, maid leat duhát jagiid ávkkástallan.

Kultuvrralaš riggodagat

Sámi biebmu ja sámegiella leat kultuvrralaš riggodagat mat nannejit Sámi. Eará kultuvra riggodagat leat máinnasteapmi, kulturipmárdus ja árbevirolaš máhttu elliid ja šattuid birra, luonddu ja duodjeávdnasiid birra. Doppe leat erenoamáš turistabáikkit, nugo duoddarat ja meahcit, álbmotmeahcit ja eamivuovddit, ja kulturguovddážat ja museat.

Gaskaneasvuohta

Boazodoalu ja eará sámi ealáhusaid gaskkas leat lagaš oktavuohta. Nana boazodoallu, man eana- ja čáziid geavahanvuoigatvuođat sihkkarastojuvvojit, buorida eará ealáhusaid vejolašvuođaid ovdánit, seammás go eará sámi ealáhusaid ovdáneapmi nanne boazodoalu.

Birasdeasta

Sámi fitnodagaid mihtilmasvuohta lea ahte dain lea dávjá máŋga eará lassi doaimma ja ahte fitnodagat leat dábálaččat bearaš- ja mikrofitnodagat. Doaimmat leat dávjá lassi ealáhussan boazodollui. Dat čielgasit oaidná ahte fitnodat lea sámi fitnodat. Dat lea dehálaš váldit vuhtii birrasii ja dávjá dat dovdet guhtet guoimmi.

Senast uppdaterad: 29 januari 2025 av Marie Enoksson.