Ruoŧa ulbmil lea šaddat fosiilakeahtes čálgoriika ja čájehit ahte ruoná nuppástusa čađaheami sáhttá ollašuhttit eanet buresbirgejumiin ja ekonomalaš ovdánemiin. Industriijas ja johtolatsuorggis lea goalmmádasoassi Ruoŧa šaddovistegássaluoitin. Jos galget olahit mihttomeari ahte jagi 2045 rájes ii leat šat šaddogássaluoitin, de fertejit fievrredeami luoitimat leat nohkan dassážii. Luoitimat geahpeduvvojit earret eará eanet elrávdnji ja ođasmuvvi bioboaldámušaid geavahemiin.
Ruoŧa dálkkádatpolitihkka ja ruoná nuppástusa ulbmiliidda gullet bieggamillorusttegiid huksen, ruoná hydrogena ja vuovddi bioboaldámušat galget buhttet fossiila boaldámušaid, ja minerálaid ja metállaid roggan batteriijaide mat dárbbašuvvojit lassáneami elrávnnji geavaheapmái.
Historjjálaččat leamaš čáhcefápmorusttet huksemiin stuorra váikkuhusat sámi ealáhusaide. Dasa vel bohtet lassin láhppovuovddiid čuollamat ja daid eatnamiidda leat gilván contortabeziid, mii ii doaimma lunddolaš vuvddiid sadjái, ii soaba boazodollui ja iige go guoská biologalaš máŋggabealatvuođa seailluheapmái.
Čáhcefápmohuksemiid ja vuovdečuollamiid olis leat ráhkadan geainnuid, mat leat botken guohtuneatnamiid, botken boazodolu johtolagaid ja dat váikkuhit eará sámi ealáhusaid nugo bivddu, guolásteami, duodjeávdnasiid háhkanvejolašvuođaid, ja nu ain.
Buot sisabahkkemiin leat váikkuhusat sámi eanangeavaheapmái. Muhto jos bieggafápmu geavahuvvo rivttes láhkai, de sáhttá dat leat oassin min boahtteáiggi energiijadárbbuin. Bieggafápmorusttegat mat lea boastto báikái biddjon eai leat birasseasti ja ceavzil. Dat sáhttá dagahit stuorra vahágiid sámi servodahkii ja sámi birrasii.
Beaivvášseallát, bieggamillut ja el-biillat dárbbašit eanet minerálaid ja metállaid go biillat mat geavahit fossiilaboaldámuša. El-biila dárbbaša guđa geardde eanet minerálaid go dábálaš biila. Bieggamillut eatnama alde dárbbašit ovcci geardde eanet minerálaresurssaid go gássaelfápmorusttet. Iešguđetlágan minerálaresurssaid dárbu rievdá dan mielde makkár teknihkka geavahuvvo. Litium, nihkkel, kobolt, mangan ja grafihtta leat mearrideaddji batteriijaid doaibmamii ja bistimii. Elrávdnji johtasat gáibida ollu veaikki ja alumiinna.
Ruoná nuppástus gáibida eanet metállaid ja minerálaid go maid ovdal leat dárbbašan. Dát mielddis buktá ahte fertejit eanet ruvkkiid Ruoŧas, ja mii fas dagaha eanet sisabahkkemiid ja roggamiid sámi árbevirolaš guovlluin.