Njukčamánu 27. beaivvi 2019 almmuhii OECD raportta Linking the Indigenous Sami People with Regional and Rural Development in Sweden (Eamiálbmoga sámiid váldit mielde Ruoŧa guovllu ovdánahttimii). OECD guovlluid ovdánahttin lávdegoddi lea dahkan guorahallama ja dat lea oassin viidát fáddáprošeavttas, mii álggahuvvui jagi 2017:s. Prošeakta guoská Kanada, Australia ja Ruoŧa álgoálbmot servodagaide ja das leat rávvagat got dát riikkat sáhttet buorebut fátmmastit álgoálbmogiid guovllu ovdáneapmái, oahppat sis ja váldit mielde sin oainnu ceavzilis ovdáneamis proseassas.
Sámiid oktasaš kulturárbi lea okta dain Davvi Ruoŧa ovdamuniin, vaikko báikegottit ja guhkes gaskkat sáhttet leat hástalussan. Sámi fitnodagat geavahit dávjá árbedieđuid gálvvuid ja bálvalusaid buvttadeames. Váldo sámi fitnodatsuorggit leat leat boazodoallu, mátkeealáhus ja kultursuorgi, ja eará báikegotte ealáhusat.
Raporttas guorahallojuvvo vuđolaččat sámi ealáhuseallima dálá dilli, váttisvuođat gávnnahit ja evttohit konkrehta ja čađahahtti árvalusaid got sihke ráđđehus, guovllu, leanastivrrat ja gielddat sáhttet buoridit sámiid vejolašvuođaid váikkuhit báikegottiid ovdáneami. Čállit leat oahpásmuvvan sámi áššiide ja guorahallamat ja ávžžuhusat leat vuđolaččat duođaštuvvon. Sámi áššit biddjojuvvojit maid stuorát oktavuhtii ja buohtastahttojuvvojit eará álgoálbmogiiguin riikkain nugo USA:s, Kanadas, Perus, Colombias ja Australias.
Sámi fitnodagain lea stuorrunvejolašvuohta, muhto eaktuda birrasa mii ovdánahttá dan. Lea ollu maid sáhtášii dahkat. Álgoálbmogat vásihit dávjá sosioekonomalaš erohus váikkuhusaid, ja dát guoská maiddái Ruoŧa oktavuhtii.
Riikkaraportta sáhttá atnit doaibmabijuid reaidun ja kártan, mat gáibiduvvojit vai sámi ealáhusaide šaddá ovdánahtti biras. Gáldut, duođaštusat ja dieđut duođaštin dán, nugo (dutkan, raporttat, jearahallamat, láhkateavsttat, EU-prográmmat jna.).
Oanehaččat dat golbma deháleamos ávžžuhusa:
- Sámi ealáhusaid dieđuid čoaggima ja fidnen buorideapmi: Dárbbašuvvojit statistihkalaš kodat (SNI-kodat) sámi ealáhuseallimii, etihkalaš njuolggadusat sámi guoskevaš dutkamii, ja ahte Sámedikkis galgá šaddat statistihka ovddasvástideaddji eiseváldin. Statistihka haga ii sáhte identifiseret váttisvuođaid ja hehttehusaid.
- Politihka ja prográmmaid nannen: ovdamearkka dihtii go sámiid váldá mielde guovlluid ovdánahttinprográmmaide ja báikegotte ovdánahttimiidda, njulget njuolggadusaid ja ekonomalaš hehttehusaid, nannet doarjjaortnegiid ja ipmirdit ahte investeren sámi kultuvrii ja oahpahussii lea ekonomalaš ovdánahttima investeren.
- Sámiid ja guovlluid ovdánahttinbargguid gaskkas buoredit oktavuođaid: Eanet ovttasbarggu sámi servodagain, čilget sámiid ráđđádallanvuoigatvuođaid, servodatplánain váldit vuhtii sámi eanageavaheapmái, čilget iešguđetge eiseválddiid ja departemeanttaid ovddasvástádusa sámi áššiide ja iešguđet hálddahusdásiid gaskkas ásahit ovttastahttin ja gulahallan vuogádagaid.
Ieš dat raporta lea 148 siiddu guhku. Riikaguorahallama čađahedje Chris McDonald ja Tamara Krawchenko, maid José Enrique Garcilazo jođihii. Ealáhus- ja energiijadepartemeanta, Sámediggi ja áššedovdit, dutkit ja sámi servodaga ovddasteaddjit lea dagahan dán barggu vejolažžan (gč. raportta siidduid 5-6).
Sámediggi lea jorgalan raportta ruoŧagillii. Dan gávnnat olgeš kolonnas.