Meahcielliid buhtadusvuogádaga mielde galget čearut buhtaduvvot dan vuođul, man ollu meahcieallit ja čivgamat (njiŋŋelas čivggaiguin) leat boazodoalloguovllus. Meahcieallibuhtadusat eai leat doarjjaortnegat, muhto buhtadus priváhta opmodaga massima ovddas, danin go mii háliidit meahcielliid Ruoŧa mehciin. Buhtadus gokčá eanemusat beali massimis.
| Šládja | Árvvoštallan das man ollu bohccot goddojuvvojit meahcielliide jahkásaččat |
| Albbas | 10 000 - 50 000 |
| Geatki | 6 000 - 15 000 |
| Bierdna | 3 500 - 7 500 |
| Návdi | 78-150 |
| Oktiibuot | 19 500 - 72 500 |
Tabealla vuoseha árvvoštallama das, man ollu boccot goddojuvvojit geatkái, albasii, birdnii ja návddái (SOU 2012:22). Logut vuosehit šlája ja jagi ja daid vuođđu lea dieđalaš.
Loguid vuođđu
Dutkit leat ovdanbuktán goddojuvvon bohccuid logu juohke ovttaskas meahciealli nammii ja jahkái earet návddi ektui, man lohku lea oktiibuot goddojuvvon bohccot. Logut leat de geardduhuvvon nuorta-meahcieallihálddahusguovllu meahciealliiluloguin. Biertna dáfus lea 10% bierdnanális geavahuvvon go bierdna speadjá goasii dušše guottetáiggi. (Populašuvdnadieđut Kindberg ja Swenson, raporta 2015-5 Skandinávalaš bierdnaprošeavttas ja Meahcieallivahágiidguovddáš raporta 2011-8 geatki ja albbas.)
Njuolggadusat
Njuolggadusat, maid vuođul meahcieallibuhtadus doaibmá lea Meahcieallivahátnjuolggadus, Sámedikki juolludusreive ja Sámedikki láhkaásahusat. Sámediggi meannuda meahcieallibuhtadusaid máksima. Buhtadusa vuođđu lea meroštallojuvvon submi juohke šládjii.
Meahcielliid ohcan ja lohkan
Jáhkehahtti meahcielliid lohkan lea dehálaš eaktu dasa ahte buhtadusortnet galgá doaibmat. Leanastivrra luonddugáhttenjoavkkut ja čearut čađahit lohkamiid ovttasbarggu bokte.
- Čearut servet aktiivvalaččat ohcanbarggus ja nammadit nu gohčoduvvon meahciealliovddasvástideddjiid.
- Leanastivrrain lea váldoovddasvástádus ohcamiin ja dokumentašuvnna čohkkemis das, man ollu meahcieallit ja čivgamat gávdnojit.
- Leanastivrras lea ovddasvástádus kvalitehtasihkkarastit ohcamiid.
- Sámediggi juohká daid ruđaid, maid ráđđehus čujuha guđege čerrui, čearuid oassálastima ovddas, ovdagihtii mearriduvvon juolludanprinsihpaid mielde.
Čearru juohká ruđaid siskkáldasat
Sámediggi mearrida meahcieallibuhtadusain meahciealliloguid vuođul geassemánus juohke jagi. Go geatkeohcan ii leat válmmas gaskaboddosaš máksima oktavuođas, de máksojuvvojit loahpparuđat juovlamánus. Dalle leat maiddái DNA-iskosat guorahallojuvvon, sihkkarastindihte eahpesihkkaris čivgamiid/meahcielliid. Got čearut siskkáldasat juhket ruđaid lea juohke čearu iežas duohken (STFS 2007:9, §9).
Ruoŧa meahcieallipolitihkka
Riikabeaivi mearridii juovlamánus 2013 ođđa meahcieallipolitihka. Politihkka galgá buori meahcieallihálddašeami dahkat vejolažžan, seammás go dat sihkkarastá buori dássedeattu meahcielliid buori seailluhandási ja daid olbmuid vuhtiiváldima gaskkas, geat ellet ja doibmet guovlluin gos leat ollu meahcieallit.
Riikabeaivi maiddái mearridii ahte boazoealáhus ii galgga dárbbahit gierdat eanet massimiid go logi proseantta ealus. Dát ii doaimma vel praktihkas ja ollu čearuin leat 30-40 proseantta massimat, juoga mii ii leat guhkit áigái bistevaš.